Mallorca reisijuht

Mallorca

Istusin üks päev suvila terrassil, lasin laisal augustikuu päikesel pehmelt nägu paitada ja meenutasin paari nädala tagust Mallorca reisi. 10 ööpäeva kestnud seiklus oli niivõrd põnev, tore ja meeldejääv, et otsustasin selle oma blogi veergudel kokku võtta. Kes teab, ehk innustab see kedagi Mallorcat oma reisisihtkohaks valima, sest saar on igati avastamist väärt. Panen kirja kõik, mis Hispaania Baleaari saarestiku suurimal saarel meie tähelepanu köitis.

Veel enne aga lisan pisut taustainfot. Mallorca pindala on 3640 km². Harjumaa on võrdluseks 4333 km². Saare põhjaosa on mägine, kõrgusega kuni 1443 m. (Wikipedia)

Sa Calobra

Tänavu olid juulikuu viimased ja augustikuu esimesed päevad saarel palavad ja kuivad. Soojakraade oli vahemikus 34-38 C. Oli paar keskmiselt pilvist päeva ning saime rannas olles kaela ka kaks tilka vihma. Merevesi on hullult(!) soolane ja soe. Teed on kogu saarel väga head ja liiklus korraldatud arusaadavalt. 10 päeva on täitsa piisav aeg, et saar risti-rästi läbi sõita.

Muljet avaldasid ...

Alcudia. Imearmas linn linnuse sees. Koht, kus saab soodsalt kätte mistahes suveniirid ja pealekauba ka portsu kultuurset elamust. Väga hubane ja nunnu.

Alcudia

Cala Varques. Pisike peidetud aare. Rand, kus saavad teineteist segamata suviseid rõõme nautida vabameelsed kohalikud ja vähesed turistid, kes viitsivad valutada pead uskumatute parkimistingimustega ning matkata läbi palava ja mägise metsa.

Cap de Ses Salines. Siit saab alguse metsik matkarada, kus tugevad tuuled, tihedad metsad ja teravad kaljud vahelduvad hingematvalt ilusate vaadetega. Kõik kannatlikud matkasellid saavad 5 km läbimise eest preemiaks lõõgastava puhkehetke imelises privaatrannas. Tossud, vesi ja fotokas kaasa!

Platja des Coll Baix

Cap Formentor. Majakas maailma äärel. Kõrgel mäe otsas asuvas punktis tekib tunne justkui oleksidki jõudnud maailma lõppu, kust edasi läheb vaid lõputu meri. Nii seisadki seal sõnatult ja vaatad veatut horisonti.

Parc Natural de la Península de Llevant. Vahelduva maastikuga loodusala. Suur, vaikne ja lopsakat grüünet täis park, kust leiab eesleid, mägikitsi ja pikki-pikki matkaradu. Nõuab taas mugavaid jalatseid ja palju vett.

Ponderosa Beach

Platja des Coll Baix. Suur, veelgi paremini peidetud pärl. Pärast pikka ja ohtlikku kaljuronimist ootab ees lasuursinine sopp pea täielikult tühja rannaga. Sinna jõudmiseks tuleb lisaks headele tossudele kaasa võtta ka kaine mõistus ja hea tasakaal.

Ponderosa Beach. Rannabaar, kus pistad jalad sooja liiva sisse, nautides samal ajal suviselt maitsvat ja jahutavat ülihead kokteili. Koht, kus elu muutub päris kiiresti kergeks ja mõnusaks.

Sa Calobra. Kahe kalju vahel asuv tõmbekeskus, mis meelitab ühelt poolt looduse vormitud ebatraditsioonilise rannaga, teisalt aga metsikut läänt meenutava oruga. Mugavust sealt otsida ei tasu, sest imepeenikese liiva asemel on seal suured ja teravad kivid, küll aga saab taas lasta silmal puhata kõigel, mida ümberringi näed.

Cap de Ses Salines

Sant Elm. Kaunite päikeseloojangute meka. Tõeliselt romantiline koht, mis ärkab just päikeseloojangu ajal ellu ja pakub külastajatele unustamatut vaadet. Kaasa tasub võtta pudel head veidi ja piknikutekk.

Parc Natural de la Península de Llevant

Sea Safari - Esmeralda. Lõunaameeriklasest kaptenihärra Sebastian korraldas meile 60 euro eest (inimene) vastutasuks meeldejääva neljatunnise meresõidu päikeseloojangul. Hinna sees oli lisaks muretule seilamise kogemusele ka maitsev õhtusöök, snäkid ja joogid ning aerulaua, kanuu ja snorgeldamise varustuse kasutamine. Soovitan soojalt! Sebastiani telefoninumber on 0 0346 8730 6094.

Pettumust valmistasid ...

Söök. Reisi jooksul käisime üsna mitmel korral väljas söömas. Kordi oli kindlasti enam kui viis, täpsemat numbrit ei mäleta. Vahel astusime mõnda söögikohta, mis tundus mõnus. Vahel aga valisime midagi TripAdvisorist. Hinnaklassi poolest proovisime nii ühte kui teist. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et parim söök, mida puhkuse ajal saime, oli see, mida oma väikeste kätega kodus ise valmistasime. Restoranides ja kohvikutes pakutakse üsna iseloomutuid kuhjasid elutut toidupoolist. Head paellat sel korral maitsta kahjuks ei õnnestunud.

Sant Elm

Öine Magaluf. Linn, kus öösiti kohtuvad kirevad pahed, mida keegi ei üritagi varjata. See on öine segu alkoholist, alaealiste esimestestest tugevatest joomingutest, paljastatud kehadest ja kõigest, mis sellega kaasneb. Rahuarmastajatele soovitan öötundidel Magalufist kaarega mööda sõita.

Lõpetuseks tervitan oma armsaid ja ülikihvte reisikaaslasi: Karolit, Kadrit, Triinu, Markust ja Madist. Õnnestunud reisi saladus peitub osalt kindlasti ka õiges seltskonnas. Sel korral lõin tuhandega naelapea pihta :)

Peatsetele reisijatele soovin unustamatuid elamusi ja kõigile teistele palju ilusaid reisimõtteid!

Maroko ja Itaalia sõpruskohtumine meie köögis

Täna õhtul tähistasime kodus neljapäeva õhtut meie jaoks ebatavalise õhtusöögiga. Olen innukalt tõestamas seda, et ka argipäev ise võib olla hea põhjus koduste rõõmustamiseks millegi erilisega :) 

Nii kohtusidki meie kööginurgas Lähis-Ida ja Itaalia tunnusroad, mille maitsed jäid veel pikaks ajaks pärast õhtusööki maitsemeeltele tantsima. Jagan teiega mõnusat kombinatsiooni kahest omanäolisest köögist, et saaksite teinekord samuti kedagi lähedast meeldivalt üllatada.

Alltoodud kogustest saab 2-3 portsu.

Kefta lihapallid

Vaja läheb:
500 g hakkliha veise- ja lambalihast
1 suurem sibul
3 suuremat küüslauguküünt
1 tl magusa paprika pulbrit
1 tl köömneid
3/4 tl soola
1/4 tl kaneeli
1/4 tl musta pipart
paar peotäit värsket peterselli
paar peotäit värsket koriandrit
pool keskmist tšillipipart

Valmistamine:

Saumikserda kõik koostisained (v.a hakkliha) mõnusaks paksuks kastmeks ning sega seejärel hoolikalt hakkliha hulka. Vormi segust pisemad pallikesed ja prae võis jumekaks. Serveeri hapu tillikastmega (vt retsepti allpool).

Originaalretsept: http://bit.ly/1U3UTNZ

Hapu tillikaste

Vaja läheb:

100 g Kreeka jogurtit
julgelt hakitud tilli

1/4 sidruni värskelt pressitud mahla

1/3 tl soola

1/2 tl sidrunipipart

Valmistamine:

Sega kõik kenasti kokku, serveeri ja ütle sööjatele, et kastaksid sellesse lihapalle :)

Ja siit tuleb maailma maitsvaima risoto retsept: http://bit.ly/28nXU09

Olen valmistanud seda pisut pidulikemate sündmuste puhul x korda nii kukeseentega, šampinjonidega kui ka erinevate juurviljade ja maitserohelisega ning iga kord on sündinud ületamatult hea roog.

Soovin teile rõõmsat kokkamist ja head tuju! :)

Vanaema kohupiima vormikoogi retsept

Samal ajal kui kõik koormavad hoolega ahjusid rabarberikoogi küpsetamisega, otsustasin mina pühkida tolmu kunagi ammu vanaemalt saadud imelihtsalt kohupiimakoogi retseptilt. Nii valmiski täna välimuselt ja koostisainete poolest tagasihoidlik, kuid hingelt ja maitselt uskumatult armas kohupiimakoogike. See on üks neid magustoite, mis on väärib aukohta nii hommikusöögilaual kui ma mistahes pidulikumal hetkel või üritusel.

Vaja läheb (pisem kook kolmele):

500 g ricotta kohupiima

2 muna

2 spl mannat

2 spl suhkrut

2,5 spl Kalevi Vilma küpsisepulbrit või Tartu Milli Juubeli tordipulbrit (või näiteks hoopiski mahedat täistera nisujahu)

veidi mandlilaaste

Valmistamine (200°C juures 40-45 minutit):

Sega kõik koostisained hoolikalt kokku ning kalla võiga kokku määritud ja kergelt mannaga üle puistatud koogivormi. Kaunista kooki mandlilaastudega ja pista eelsoojendatud ahju.

Mina küpsetasin kooki 20 x 20 cm suuruses kandilises ahjuvormis. Teistsuguse suuruse ja kujuga koogivormi kasutamisel tuleb arvestada ka erineva kuumuse ja valmimise ajaga.

Serveerimise eel soovitan kooki täielikult maha jahutada.

Head küpsetamist ja mõnusat maiustamist! :)

Kevadised aktiviteedid

Kevad ei ole meid sel aastal kuigi soojade ilmadega hellitanud - tugev tuul, kerge lumesadu keset aprillikuud ja ebameeldivalt märjad ilmad on ilmselt paljusid kodus vangis hoidnud. Keskmisest suurema soovi korral saab aga üsna edukalt ka kesisel kevadel leida võimalusi toredaks ajaviiteks. Üha enam veendun selles, et soojalt kaisutavate riiete abil saab väljas annuse head tuju ka siis, kui päike on sügaval pilvede vahel. 

Listin täna mõned tegevused, mis on viimase kuu jooksul minus toredaid emotsioone tekitanud. Ehk leiab keegi nende seast endale midagi meelepärast ja võtab juba sel nädalavahetusel umbselt koduse olemise asemel ette mõne lihtsalt mõnusa tegevuse.

Rattaga tööle. Nüüd on õige aeg kaherattaline sõber tolmust puhtaks pühkida ja kondimootoriga sellesse taas elu sisse puhuda. Muuda rattasõit toredaks igapäevaseks harjumuseks ja käi näiteks rattaga tööl. Võrdluseks võin lisada nii palju, et u 4 km läbimine rahulikus rattasõidu tempos võtab aega keskeltläbi 20 minutit. Google maps aitab välja selgitada kodu ja töö vahelise teelõigu pikkuse ja sealt edasi on vaid puhas väntamise rõõm. Selliselt ei pea enam joonduma päevast päeva lonkavate ühistranspordi sõidugraafikute järgi ja teha pisipingutus selleks, et keha Sind igapäevaselt tänada saaks.

Kettagolf (disc golf). Meie meespere harrastab nädalavahetustel Pirital, Nõmmel või Männikul taldrikugolfi. Isiklikult (veel) ei fänna, kuid siin on asi selgelt minus, mistõttu plaanin pärast esmakordset ebaõnnestunud mängukatset sellele alale peagi uue võimaluse anda. Kuuldavasti pidi Männikul olema erakordselt lahe rada, mis jookseb karjääri ümber. Sinna lähen järgmine kord kindlasti kaasa!

Jalutuskäigud. Rabad, pargid, metsatukad - kõik sobib suurepäraselt sammude kogumiseks. Kutsu keegi, keda pole ammu näinud, järjekordse kohvitamise asemel hoopis ringkäigule ja avastage üheskoos kohti, kuhu pole varem sattunud või nautige vanade heade ümbruskondade ilu. Raha jääb kontole, kopsud saavad värsket õhku täis ja hea enesetunne on garanteeritud. Moodsatel noortel kipub tänapäeval olema ka mõni lemmik, keda tuleks kindlasti sarnastele ettevõtmistele kaasa haarata. Kutsude play date näiteks lisab jalutuskäikudele lõbusa vaatemängu. Hiljuti leidsin telefonist ka tubli abimehe, kes tekitab kerget hasarti ning paneb ikka ja jälle otsima võimalusi selleks, et saaksin päeva lõpus endale pika pai teha. Tegu on vana hea sammulugejaga.

Talgud. Kas suvila aed vajab korrastamist või eelmisel aastal pooleli jäänud sauna ehitamine on soiku jäänud? Kutsu sõbrad/sugulased kokku ja sõitke nädalavahetuseks talgutele. Tubli töö kõrval ei tohi unustada ka lustimist - võtke õhtuks kaasa maitsvat grillimise materjali ja kõike meelepärast, mille saatel pikale päevale mõnusalt rasvane punkt panna. Kaasa tuleks kindlasti pakkida ka mõned lauamängud ja kõik muu, mille abil tsivilisatsioonist eemal olles meelt lahutada saab.

Varia. Siia alla käib kõik see, mille peale oled ammu mõelnud, kuid ühel või teisel põhjusel on see Sinu eest koguaeg kuhugi tulevikku põgenenud. Lähipäevil kavatsen näiteks näpud mulda ajada ja panna aknalauale kasvama maitsetaimed. Tegemist on esimese katsega midagi istutada ja kasvatada. Tulemuses ei saa sugugi kindel olla, kuid oluliselt paeluvam on protsess ise.

Palju toredaid hetki ja ilusat kevadet! :)

Suus sulava pardi retsept

Eelmisel reedel oli mul esimest korda elus au külastada Toiduakadeemiat ja õppida Tarmo Randese käe all kokakunsti. Tegu on müstilise kohaga, kus keeruliste roogade valmistamine muutub võluväel (loe: andekate meistrite õpetussõnade saatel) imelihtsaks ja loogiliseks ning need samad toidud, millega pole julgenud kunagi katsetada, õnnestuvad oivaliselt.

Suurim tarkus, mida sealt kaasa sain, oli pardi valmistamine. See sai lausa nii hästi käppa, et pärast reedest üritust valmistasin suure entusiasmiga veel kolmel järjestikusel päeval parti kõikvõimalike lisanditega. Kusjuures Rannamõisa jahutatud pardi rinnafilee (2 fileed, u 500 grammi) on viimastel päevadel olnud näiteks Selveris üsna hea hinnaga.

Kuidas valmistada maitsvat (medium) parti?

1. Maitsesta fileed soola ja pipraga, kuid pipart pane vaid nahata pooltele. Maitseaineid võib panna sama palju, kui näiteks kanaliha valmistamisel.
2. Jäta fileed marineeruma 15 minutiks.
3. Pane maitsestatud pardifileed külmale pannile nahaga allapoole ja lülita pliit sisse suurima kuumuse peale.
4. Prae fileed nahaga külje pealt kuldpruuniks, seejärel keera need ümber ja prae nahata poole pealt 20 sekundit.
5. Aseta pardifileed ahjuplaadile nahaga ülespoole ja pane eelsoojendatud 200-kraadisesse ahju 11 minutiks.
6. Pärast fileede väljavõtmist ahjust kata ahjuplaat korralikult fooliumiga ja lase pardil 15 minutit "puhata".
7. Lõika fileed sentimeetriste viiludena ristikiudu ning serveeri meelepärase (näiteks magusa või hapuka) kastme ja muude lisanditega (nt risoto või vokitud juurviljadega).

Kõrvale soovitan võtta klaasikese head Valpolicella veini :)

Head katsetamist ja gurmeetamist!

Tomatisupp väikese üllatusega

Siin on üks retsept, mille põhjal valmib üsna kiiresti maitsev ja mõnusalt omapärane tomatisupp. See toidupala pakub head vaheldust nii igavaks muutunud lõunatele kui ka Eesti harilikele õhtusöökidele, s.t sobib väga hästi igaks söögikorraks.

Vaja läheb:

400 g purustatud tomateid (1 purk)

4 keskmist tomatit

3 selleri vart

2 keskmist sibulat

2 küüslauguküünt

1 tl kuivatatud basiilikut

1 tl soola

1 tl jahvatatud kardemoni
1 tl küüslaugupipart
1 tl paprikapulbrit
1 tl jahvatatud ingverit
õli praadimiseks
mozzarella-kirsid serveerimiseks

Valmistamine:

Haki sibulad ja küüslauguküüned ja prae need poti põhjas rohkes õlis klaasjaks. Lisa hulka hakitud selleri varred ja prae segu veel mõned minutid. Lisa hakitud värsked tomatid, purustatud tomatid, kõik maitseained ja hauta 20 minutit. Püreesta supp saumikseriga ära ja lase sel enne serveerimist mõni mõnut seista.

Serveerimisel aseta eelkõige mozzarella-kirsid taldriku põhja. Seejärel tõsta taldrikusse mõned kulbitäied suppi (peida n-ö kirsid ära) ja kaunista roheliste oliivide viiludega. 

Mozzarella lisab supile tekstuuri ja mõjub mõnevõrra üllatusliku komponendina.

Mõnusat kokkamist ja head isu! :)

Millega sisustada talveõhtuid? vol2

Fotode printimine pole enam teatavasti kuigi popp, kuid igal inimesel peaks kodus sellegipoolest olema mõni album vanade toredate piltidega. Omast käest tean rääkida, et emad oskavad selliseid asju väga hästi hoida, seega küsimise peale peaks paar-kolm pildialbumit välja tulema küll.

Kaevasin üks päev enda omad välja ja sain korraliku annuse nostalgiat ja lahedaid mälestusi. Üks pilt rääkis rohkem kui teine. Eriti lahedad olid must-valged pildid, millest ise suurt midagi ei mäleta, kuid mille kohta teadis ema palju rääkida.

Vanade fotode vaatamine muutub veelgi toredamaks siis, kui saad neid kellegagi koos vaadata ja muljetada. Siinkohal sobivad hästi nii vanad titefotod, mida sugulastega koos lapata ja enda kohta rohkem teada saada, kui ka need, mis said näiteks tehtud mõnel vingel reisil.

Siit ka väike koosviibimise idee - küpseta näiteks midagi mõnusat ja kutsu sõbrad fotoõhtule, et meenutada suviseid väljasõite või ekstreemsemaid lumelauareise. See pakub harilikule filmiõhtule head vaheldust ja toob sõbrad jälle kokku. Kes teab, ehk sünnib sellisel õhtul uus reisimõte ;)

Selle postitusega teen sügava kummarduse oma vanematele, kes kandsid omal ajal head hoolt selle eest, et mul oleks täna piltide abil lihtsam minevikku meenutada :)

Mõnusat nädalavahetuse jätku!

Millega sisustada talveõhtuid? vol1

Palju on vahepeal juhtunud. Oleme jõudnud ära kolida ja toibuda veidi tõsisematest haigustest/viirustest. Nüüd on viimane aeg lüüa blogis taas kord majja, pakkudes näiteks välja vahva ja vähe tavatuma tegevuse, millega sisustada pikki, külmi ja hämaraid talveõhtuid :)

Eelmise aasta lõpus kinkis kolleeg mulle raamatu, millest olin tegelikult juba tükk aega unistanud. Tundus aga jube igav ja keeruline võtta ette teekond raamatupoodi ja see ise endale soetada. Jõulukingitust lahti pakkides aga sai tuba kiiresti rõõmu täis, kui nägin, et ka minul on lõpuks üks stressivastane värvimisraamat olemas!

Väikse tüdrukuna olin suur värvimisraamatute fänn. Eriti lahedad olid need leheküljed või raamatud, milles sai värvida numbrite järgi (pildi erinevad osad olid numbritega tähistatud ja iga number tähendas omaette värvi). Täiskasvanuna mõtlen, et polegi tegelikult vaja täitsa lõpuni suureks ja tõsiseks kasvada. Väikest tüdrukut aitas mul endas üles leida täiskasvanutele mõeldud värvimisraamat. Selle abil kavatsen teda ka elus hoida.

Täna lõin tutika värvimisraamatu esimest korda lahti, otsisin oma vähesed pliiatsid ja vildikad välja ja asusingi kallale. Esimesed emotsioonid on igal juhul ülevad! See ongi täpselt nii mõnus, kui olin endale ette kujutanud - ise valin värve, ise loon ja naudin. Tulemuseks on rahulik ja õnnelik meel ning suurepäraselt sisustatud õhtu.

Homme lähen ostan pliiatseid ja vildikaid juurde :)

Ühtlasi võtan hetke, et soovida kõigile kuhjaga meelerahu, rohkem naeratusi ja tugevat tervist!

Koera küünte lõikamine

Täna tahan rääkida sellest, kuidas kerge vaevaga kodus koera küüsi lõigata. Seda põhjusel, et koera küünte lõikamine on sage tegevus, milleks ei ole tegelikult vaja iga kord planeerida loomakliiniku külastust ja maksta selle eest aina suuremaid summasid.

Šnitti võtsin meie esimesest ja seni viimasest küünte lõikamise vajadusest põhjustatud loomakliiniku külastusest. Võtted olid niivõrd lihtsad, et otsustasin kodus järele proovida ja senise tunni asemel saame nüüd hakkama 10-15 minutiga. Tehnika ainus puudus on see, et üksi kahjuks hakkama ei saa.

Kuidas seda teha?

• Aseta koer kõrgemale pinnale (nt laua peale).
• Palu oma abilisel koera kinni hoida selliselt, et ta ei hüppaks/kukkuks laua pealt alla, kuid mitte liiga tugevalt, et koeral ei tekiks vangistuse tunnet.
• Lõika seisva koera küüsi selliselt, et küünetangide lõikepind asetseks paralleelselt lauapinnaga.
• NB! Lõika küüsi väikeste juppide kaupa, s.t väldi korraga suure osa mahalõikamist.

Lisaks:

Küünte lõikamisel võib esineda veritsemist. Musta värvi küünte lõikamisel tuleb seda ette rohkem, sest nende puhul pole näha veresooni. Sellisteks puhkudeks soovitan hoida kodus kaaliumpermanganaati, mis esiteks peatab üsna kiiresti pisemad verejooksud ja teiseks omab antiseptilist toimet.

P.S. Pildil on Mikil küüned lõikamata :)

Soovime Mikiga teile edukat pealehakkamist ja ilusat talve!

Uutmoodi kalasnäkid

Viimase aastavahetuse söögilaual ilutsesid meil meresaadused. Nelli Teatajast ja Oma Maitsest inspireerituna otsustasin katsetada kahe kalasuupistega, mis pakkusid meile uutmoodi mõnusaid maitseelamusi.

Õunane heeringasalat

Rohelise õuna ja heeringa kombinatsiooni peale mõeldes tekib paratamatult küsimus - kas ikka tasub neid segada? Otsustasin järele proovida ega kahetse :)

Vaja läheb (3-4 portsjonit):

240 g vähesoolast heeringafileed

1 keskmine sibul

1 suurem roheline õun

1/2 Luunja värsket kurki

söögiäädikat

majoneesi

soola

pipart

Valmistamine:

Haki sibul poolrõngasteks ja marineeri 15-20 minutit lahjas äädikamarinaadis. Haki meelepärasteks tükkideks suuremasse kaussi kurk, õun ja heeringas. Heeringas peab seejuures olema õlist korralikult kurnatud. Kurna ka sibul ning lisa see salatisegule. Maitsesta 3-4 supilusika majoneesi, soola ja pipraga. Kaunistuseks võib lisada ka tilli.

Tuunikala ampsud
See on hõrk, kiiresti valmiv suupiste, mille katet saab igaüks oma maitse järgi valida. Kalasõpradel soovitan katsetada näiteks tuunikalaga.

Vaja läheb (ahjuplaaditäis suupisteid):

250 g pärmi-lehttaignat

100 g toorjuustu ürtidega

1 purustatud tuunikalakonserv õliga

rohelist sibulat

Valmistamine:

Rulli taigen lahti ja lõika sellest näiteks pitsi abil välja ümmargused padjakesed paksusega u 3 mm. Pane taignapadjad ahju 10-15 minutiks ning tõsta seejärel jahtuma. Sega kausis kokku purustatud tuunikala, toorjuust ja hakitud roheline sibul. Kata taignapadjakesed tuunikalakreemiga. Kaunistuseks võib puistata suupisted üle rohelise sibula lisaportsuga.

Maitserohket uut aastat! :)